AUSTRAALIA
  Kandali käis esimese Eesti rahvatantsurühmana Austraalias 
Kaks artiklit Austraalia eesti lehest Meie Kodu":
  - Kandali Melbournes  
- Kandali Tasmaanias  
Siin on me reisikava päevade kaupa 
Kandali esinemiskohad ja -ajad Austraalias   
Ja see on me reisiseltskond
   
39. National Folk Festival NFF Canberra 24.-28.märts 2005    
Kirjast me vastuvõtjatele Austraalias uus

144 pilti Eestist, Tallinnast, Kandalist 144 photos 

Meie Austraalia reisi 750 fotot

Rahvatantsuga AUSTRAALIAS
Esimesed eestlased suundusid Austraaliasse elama juba alates 1880.aastast. Suuremad kolimised toimusid aga mõlema maailmasõja järgselt. Neljas sisseränne toimub nüüd juba paarikümne aasta jooksul. 
Kogu selle aja jooksul toimus Eestist pärit rahvatantsurühma külastus esmakordselt alles nüüd märtsis-aprillis 2005. 15 aastat mõeldud ja nüüd paari aastaga teoks tehtud esinemisreis kulges läbi suuremate eestlaste elupaikade Adelaide, Melbourne, Hobarti (Tasmaania), Canberra, Thirlmere ja Sydney. Külastamata jäid vaid Perth ja Brisbane.. 11 esinemist, sealhulgas ka kaks workshopi, kulgesid väga mõnusas publikupoolses vastuvõtus. Kandali igas kavas oli 33 tantsu, lisaks folklooriseadetele ja juhendaja seadetele veel Ülo ja Pill Luhti, Mait Agu, Ida Urbeli, Kristjan Toropi, Helju Mikkeli, Villu Vähki, Anna Raudkatsi, Salme Valgemäe, Ullo Toomi ja Nelli Uustalu tantse. 
5700 kilomeetrise ringsõidu tegime rendibussiga. Lisaks lennureisile ja bussirendile tasusime ise ka oma majutused ning toitlustuse, samuti laevasõidu Tasmaaniasse. Hoolimata ülikallist reisist jäid kõik 8 tantsupaari, akordionist Reet Lõugas ja juhendaja, reisiga väga rahule ja rahule jäid ka vastuvõtjad. Meie esinemisi korraldasid ja külastuskohti aitasid kokku leppida esmalt Madis ja Tiina Alvre Sydneyst, lisaks kohtadel Adelaides pr. Ene-Mai Reinpuu, Melbournes hr. Matti Kiviväli, Hobartis EV aukonsul Tasmaanias hr. Neil Ruut, Canberras pr. Reet Bergmann ja National Folk Festival, Thirlmeres pr. Kai Panov ja Sydneys ka hr. Peeter Muttik abikaasaga. Siinkohal ja kõigi ees veelkordsed südamet tänusõnad eelnimetatutele ja kõigile sadadele eestlastele Austraalias, kes me olemise väga koduseks ja hubaseks tegid. Tänusõnad ka me ainsatele sponsoritele - tantsijate endi peredele. Kaudselt võib sponsoriteks lugeda ka me pealtvaatajaid Austraalias, samuti eraldi Canberra festivali, Eesti Seltsi Sydneys ja Adelaides ning Eesti Seltside Liitu, kellede toetused lisasid meile võimalusi end vabamalt tunda ja nii mõnegi etteplaanimata kulutuse lisaks teha.

Reisile lisas head vürtsi kolm külastuspäeva koos ööbimisega viietärni hotellis Hong Kongis. 
Uute kohtumisteni, Valdo ja Kandali.

 

Kaks artiklit (minimaalse korrektuuriga V.R.) Austraalias ilmuvast eestikeelsest ajalehest "Meie Kodu". Trükiarv 1000.

MEIE KODU,  Nr 12 (2763]   LVII AASTAKÄIK

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY "OUR HOME”  Australia Post - Printed Post Approved PP 231335/00058 

Kolmapäev, 6. apri11200

Rahvatantsurühm Kandali tõi tantsurõõmu Eestist

Kandali Melbourne's 

18-liikmeline Kandali rahvas jõudis, Melbourne Eesti Majja 19. märtsi õhtupoolikul BUDGET bussiga Port Fairyst. Nendega kaasas olid Madis ja Tiina Alvre Sydneyst - ringreisi organiseerijad. Eesti Maja ees olid vastas rahvatantsijad grupist Eiderattad, kelle kodudesse Kandali majutati.  

Pühapäeval 20. märtsil hoolitsesid Melbourne rahvatantsijad lõuna BBQ eest. Sellele järgnes workshop - Kandali ja Eiderataste ühine tantsutund, mille jooksul viimased vähemalt 3 uue tantsu võrra rikkamaks said. 

Kell 16 algas Kandali 8 tantsupaari esinemine. See oli haruldane - nii kergete jalgadega tantsijaid pole Me!bourne majas enne nähtud. Võib-olla aitasid pastlad kaasa? Kindlasti aitab aga harjutamine – Kandali treenib kaks õhtut nädalas.  

Eeskava algas 4 paari tantsuga Pidu hakkab. Järgmiseks ansambli Kukerpillid  laulule  Emajõgi samanimeline tants  - sest ega eesti rahvatantsu arenemine seisma ei ole jäänud. Uusloomingud üllatasid tihti oma suurema väljendusrikkuse ning energilisemate sammudega kui traditsioonilised tantsud. Kolmanda tantsusüidi, Ingliskad  ja Kalamehed eel tervitas Kandali juht Valdo Rebane Melbourne eestlasi sõnadega, et kuna oleme esimene rahvatantsugrupp Eestist, siis siinsed ju ei tea, kas nad esinevad hästi või halvasti... Teadsime ikka! Sessamas kolmandas tantsus olid tantsijad naljakad ja vallatud ja kummargil ja ninapidi koos, proovides üksteisele varvastele astuda - tõi vaatajale naerunäo ja lõbusa kaasaelamise. Mõni tants oleks eesti kankaani nime kanda võinud. Siiski oleks selline kaasaelamine passiivseks jäänud... neljas tants viis juba ka osa meie üle sajalisest publikust tantsupõrandale. Nii nautisime esimeses osas 17 tantsu. Teine osa algas liigutava Põhjamaa tantsuga, mida meie tunneme lauluna. Tantsu loojaks oli Mait Agu ning see esitati tema mälestuseks. Kokku oli teises osas 15 tantsu, lõpetati Perekonnavalsiga. 

Mõni nädal varem, kui tegelesime selle pealelõuna korraldamise küsimustega, olime nuputanud, kuidas küll jaksab kõik need paljud tantsud ära vaadata, kuitahes head nad ka on? Kandali oli aga nii paigas kavaga, et sealtki õppida. 8-st paarist tantsis pidevalt 4, kusjuures tantsud olid lühidad ja efektsed seeläbi. Esinevad 4 paari tantsu lõpul kummardamas, kui uued neli paari juba seljataga uueks tantsuks valmis. Nii toimus pidev liikumine ning värske energia, ilma vähimagi pausita. Kiidusõnad akordionist Reet Lõugasele, kes esimese osa kavast olulise jao akordionil saatis, teises osas tantsiti ka cd abiga. 

Lõpetuseks rivistusid tantsijad lava ette tugeva aplausi saatel. Sinna kutsuti ka uued tuttavad - majutajad. Valdo Rebane jagas mälestusesemeid meie rahvatantsu juhtidele ja majutusperedele.

Matti Kiviväli tänas külalisi ning korraldajana Madis ja Tiina Alvret. Lõpetas Eesti Ühingu esimees Bruno Metsar taas tänusõnadega, andis üle mälestusesemed ja pealelõuna toetuse.  Lõpetuseks tantsisid Kandali paarid siinsete eestlaste lemmiktantsu Tuljakut.

Järgnesid suupisted kõigile ja tee-kohvi. Kiirelt loodi veel natuke tutvusi. August Sirkel käis tantsijatelt uurimas, miks tantsiti Tuljakut  kätt neiu tagapoolel hoides? (ja sai teada, et uutmoodi Tuljaku lõputõste võeti kasutusele alles 1957 aasta Moskva festivaliks valmistumisel). Nimelt oli August kunagi Ernst Idla õpilane. Hea õpilane, kellele langes osaks au Vabariigi ajal tantsida ka Rootsi kuninga ees. Austraaliasse jõudes oli August ka mõnda aega siinsete vanaeestlaste tantsujuhendajaks. Millised huvitavad lood meil kõigil küll seljataga on! 

Eiderataste maitsvad võileivad-koogid kadusid kiirelt, siis veel viimased kallistused, lehvitused bussile, järgmine peatus - Port Melbourne, kus ootamas Tasmaania laev. Ja järgmised edukad esinemised. 

Melbourne pealelõunat tutvustasid Viima ja Sirje.

Kandali käis Tasmaanias 

Kuigi esialgsete kavade kohaselt rahvatantsurühm "Kandali”  ei pidanudki Tasmaaniasse tulema, sai  rühma esinemine Hobartis siiski teoks peamiselt siinse Eesti aukonsuli Neil Ruudu ettevõttel. Selgus ka, et tantsugrupil oligi elav huvi Tasmaaniat külastada. 

Nii veeres nende buss esmaspäeva, 21.märtsi lõunapaiku kohaliku turismihotelli juurde. Vaevalt said asjad ära pandud, kui istuti uuesti bussi, et pisut ümbrust uurida. Et linnalähedane mägi Wellington oli harjapidi pilvedes, sõideti Mt. Nelsoni otsa, kust ka avaneb ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Kuna bussijuht (Madis ja Valdo kordamööda) linna ei tundnud, sõitis Neil oma autoga ees ja Kalev Kruup andis bussis seletusi. 

Siis sõideti ajaloolisse Richmondi linnakesse, kus uuriti Austraalia vanimat kivisilda ja külastati üht ajaloolist kirikut (vististi pea esimene katoliku kirik Austraalias). Mõned külalised jõudsid ka juba kunagise vangla väravani, kui pidi sõitma tagasi Hobartisse. 

Õhtune etendus toimus kohaliku matrikulatsioonikolledzhi auditooriumis. Et siinne eestlaskond on väike, siis oli korraldajail suur mure saada küllaldaselt publikut, aga õnneks on eestlastel siin tihedad sidemed teiste rahvuste, eriti lätlaste ja leedulastega ning neid tuligi arvukalt kohale. Samuti olid kohal peaaegu kõik siinsed eestlased oma perekondadega, mõnel kaasas sõbrad ja naabrid. Isegi Burniest, Launcestonist ja New Norfolkistki oli osavõtjaid – nii sai saal peaaegu pilgeni täis.

Kandali külaskäiku oli õhinal oodatud ja nagu peagi selgus, tasus ootamine end ära. Nii palju toredaid tantse, kavalehel esimeses osas üksi 17, neist mitu tuttavat, rohkem küll võõraid, paljud andekas seades, kõik silmale ilusad. 

Kõrvgi sai oma jao, kui vaheldumisi Reeda bravuurse akordionimänguga kuulsime CD-plaatidelt õige mitut lugu vanadest aegadest, kui “meistrid, sellid, õpipoisid auga halliks minna võisid” ja kui sinu südant võrreldi Emajõega, et “voolab vaikselt, tundmatu ta vägi”. Näib, et iga viis annab end tantsida, kui on jalad kerged, pihad nõtked ja juhendaja tagant utsitamas. 

Vaheajaks oli Neil Ruut oma perega korraldanud rikkaliku laua suupistete, veinide ja muude jookidega, said hinge tõmmata tantsijad ja vestelda omavahel sõbrad ja tuttavad. 

Kava teise osa algus oli mõjuv ja meeldejääv. Enn Vetemaa luuletusele "Laul Põhjamaast" tegi ilusa lihtsa kõrvupaitava viisi Ülo Vinter ja Valdo Rebase poisid ja tüdrukud  tõlkisid  laulu Mait Agu väljendusrikkaks tantsuks. .,. 

Aga muidu oli kava teine osa lustakas ja täis nalja, oli tõelist simmanimeeleolu, kavalat koreograafiat, oli kannapõrutamist ja uljaid huikeid. Kui kahe mehe "Härjatantsus" kaotaja "härg" lüüasaanuna lava  taha lonkas, tõi võitja oma vastaseks Neil Ruudu, kes viskas ka kohe  kuue seljast ja oli härja eest väljas. Hindas oma jõudu allagi ja kuklast tõmmatud veel äsja nii võidukas härjatantsija oli ilma pikemata lavapõrandal siruli. Ja veel tuli polkasid ja lehvivaid seelikuid, kuni “Perekonnavalss” eeskava lõpetas. 

Pidulikult tänati Neil Ruutu, kes sai Valdo Rebaselt T-särgi ja teisi meeneid. Kalev Kruup, kuigi seekord peamiselt pealtvaataja, sai ka samad meened. Neil Ruut omakorda tänas publikut ja esinejaid ja Kalev Kruup lisas oma tänusõnad nii Neilile, publikule ja kõige rohkem väsimatutele tantsijatele, kes esitasid nii pika programmi. 

Väljas oli juba ammu pime, kui mindi laiali, kõrvus veel “Perekonnavalsi” viis üht jämedat puud raiuvast vana mehest. Kuskil sügavamal aga andis endast märku Põhjamaa laul: “… kaugel teil sa kallis meil, sind ei jäta ma ..." Järgmisel hommikul oli Hobartis täiesti pilvitu ilm ja külalised said siiski ära käia ka Wellingtoni mäe otsas (1270 m). Nagu eelmisel päeval, oli Neil jälle oma autoga teejuhiks ja ta sõitis ees kuni Orfordini Tasmaania idarannikul. Sealt pidid külalised ise leidma tee Devonporti, kust hilisõhtul  laev sõitis Melbourne'i. Vahepeale mahtus ka paaritunnine külastus Tasmaania tähtsuselt teise linna Launcestoni.

L.K. ja K.K.

 Selline oli me reisiplaan 

Kandali oli Austraaliasse minekust unistanud juba üle 14 aasta. 10 aastat tagasi oli esimene arvestatav katse, mis ebaõnnestus just finantspõhjustel (minimaalsest neljast paarist jäi puudu 1 tantsija). Nüüd, peale mitmeid kordi mõtlemisi üritasime uuesti ja seekord õnnestunult. Meie grupis oli 16 tantsijat, akordionist ja juht.

Meie reisiplaan on siin. 
Enamus grupist puhkasid 2 päeva, 14. ja 15.03. Hong Kongis ja nautisid viietärni hotelli mõnusid. Valdo ja Tiit lendasid aga peale 50 minutilist vahemaandumis- ja ümberjooksmispausi edasi Sydneysse, kust tegid koos Madise ja Tiinaga "bussiralli" 1500 kilomeetrit 34 tunniga Sydneyst Adelaidesse. Reis õnnestus ja buss ootas Adelaide lennujaamas juba varakult.

P 13 märts    Lahkusime Tallinnast Frankfurti ja sealt edasi Hong Kongi

E 14 märts    Hong Kongi saabumine – majutus *****hotellis ja 2 vaba päeva Aasia ühe omapärasema linnaga tutvumiseks

T 15 märts    Ärasõit Adelaide suunas, öö lennukis  Kandali Austraalias Adelaideni

K 16 märts    Saabusime Adelaidesse. Vastuvõtt Eesti Majas. Käisime Clelandi pargis kängurusid, koaalasid, emusid ja teisi Austraaliale omaseid loomi-linde kaemas ja katsumas. Külastasime selle kandi vanimat asulat Hahndorfi ja õhtul sõitsime linnamäele, kust vaade tulesäras Adelaidele.

N 17 märts    Päev Adelaidest lõunapoole McLaren Vale piirkonnast läbi kuni Victor Harborini ja edasi Graniitsaarele, kuhu piki puusilda viib ka juba 19.sajandist alates tegutsev hobutramm. Saarel külastasime pingviinikeskust. Õhtul oli meil esimene esinemine, Adelaide Eesti Majas  täissaalile ja väga meeldivale publikule. Õhtu lõpetas pidulik õhtusöök Adelaide rahvatantsijate korraldusel, milles osalesid ka Eesti Seltsi ja Austraalia Eesti seltside Liidu esindajad. Kandali Adelaidest Melbourne`ni

R 18 märts    Sõitsime edasi Melbourne suunas. Öö Port Fairy YHA. Päeval külastasime mitmeid väikelinnu ja nautisime korduvalt Lõunaookeani (nii nad seda nimetavad) ja kaldamassiivi kokkupuutest tekkinud fantastilisi kujundeid, neist kuulsamad 12 Apostlit. 

L 19 märts    Selle päeva nimekam külastuskoht oli Apollo Bay - mõnus rannalinn ja suur liivarand. Kuna sügisilm ei olnud enam väga turistisõbralik, siis oli rannalgi vaid mõni üksik peesitaja. Hommikul oli meil bussimatk Port Fairyst natuke väljas vana suure kraatri põhja, kus looduslikus vabaduses nii kängurusid kui koaalasid kohtasime. Saabusime Melbourne Eesti Majja ja peale põgusat kohtumist Eideratta tantsijate ning teiste vastuvõtjatega lahkusime oma reisi ainukestesse perekodudesse veetma mõnusat õhtupoolikut.

P 20 märts    Päev Melbournes. Kes jõudis loomaaeda, kes turule, kes kõrgele linnapanoraami nautlema. Lõunaks kogunesime Eesti Majja ühisele BBQ-le ja kohe peale seda täiskõhuga ühistantsimisele. Ka meie kontsert oli  varane, sest pidime ju õhtul veel laevaga Tasmaaniasse sõitma. Kandali Melbourne`s

E 21 märts    Tasmaanias sõitsime Hobartisse osaliselt mööda väiksemaid teid ja tegime hommikusöögipeatuse väikelinnakeses Poatinas. Sealt edasi ületasime meeldiva suurusjärguga mäeaheliku ja nautisime kaugeid vaateid. Hobartis kohtusime  meie vastuvõtja Eesti Vabariigi aukonsuli hr. Neil Ruuduga, kes tuli meile ka linna ümbrust tutvustama. Õhtul oli menukas kontsert Hobarti Elizabethi Kolledzis. Ööbisime,  Montgomery PH & YHA Backp hostelis. Kandali Tasmaanias

T 22 märts    Tasmaanias sõitsime hommikul peale hommikusööki (tänu hr. Neil Ruudule, kes  hommikusöögi meile välja tegi) 1270 meetri kõrguse Wellingtoni mäe otsa ja nautisime  imelisi vaateid ning pildistasime endid iga vaate taustal. Vastupidiselt meie plaanile sõita laevale tagasi lääneranniku mägede kaudu juhiti meid minema idaranniku lauskmaa kaudu. Enne laevasõitu külastasime ka suuruselt teist linna Tasmaanias Launcestoni. Õhtul laevaga Melbourne, öö laevas. Tasmaania märksõna - seal ei ole sugugi nii külm, nagu meile ennustati ja hoiatati.

K 23 märts    Melbournes haakisime järelkäru bussile taha (Tasmaania ajaks jätsime selle Eesti Maja hoovi hoiule)  ja sõitsime edasi 19 sajandi kuulsate kullaväljade linna Sovereign Hill Ballarati lähedal.  See linn, omalaadne vabaõhumuuseum, üllatab meid paljuga. Juba see, et publikule etendatakse omaaegset autentset elukorraldust nii kostüümide, dialoogide kui tegevusega kui sellegagi, et üle-eelmise sajandi aurutehnika on suudetud tööle rakendada esialgsel kujul ja eesmärkidel. Ballaratist sõitsime Melbourne kaudu Alburysse ööbima  Motor Village YHA-sse. Kandali Melbournest Ballaratini

N 24 märts    Alburyst oleksime võinud otse Canberrasse sõita, kuid jäime oma soovi juurde ka mägesid näha kindlaks ning sõitsime läbi Corryongi, Cabramurra ja Cooma Canberrasse. Oleksime võinud sõita ka Jindabyne ja Berridale kaudu, mis oleks veelgi huvitavam olnud, kuid eks see tee jää järgmiseks korraks.  Canberras oli õhtul ühine muusikaproov Sydney muusikute Salmiakki Pelimanidega. National Folk Festival. Ööbime Canberra aja Carotel Motellis. Kandali Ballaratist Canberrani

R 25 märts    Kuna juba 12.30 pidime festivalil esimese esinemise tegema, siis ei jõudnud hommikul välja minna. Esinemine koos Sydney muusikutega ja Sydney eesti tantsurühmaga Virmalised oli igati edukas. Pealelõunal külastasime Canberra Telstra teletorni ja Rahvusmuuseumi. Rohkemaks aega ei jagunud, kuna tahtsime ka festivalil paar tundi teisi esinejaid jälgida. Õhtupoolik oli üllatavalt jahe.

L 26 märts    Kui hull oli paari aasta tagune tulekahju tegelikult, seda tõdesime sel päeval kümnete kilomeetrite kaupa mahapõlenud metsaalasid läbides. Käisime Tidbinbilla looduskaitsealal, kus meie reisigrupi paparatsikud metsas kängurukarja jälitasid.. Pealelõunal õpetasime huvilistele eesti tantse ja seejärel kähku rahvariietesse ning esinema eestlastele. Publikut oli üllatavalt palju, ehkki meid oli hoiatatud, et Canberra ümbruses on eestlasi vähe. Polnud nii vähe ühtigi. Kandali Canberras

P 27 märts    Nelik käis rattamatkal. Ülejäänud koos Parlamendihoones, Inglise kuberneri aias ja loomaaias. Õhtul oli me viimane Canberra esinemine koos Virmalistega festivalil, mis tipnes ühiseistumisega õlletelgis..

E 28 märts    Paarsada kilomeetrit sõitu, seejuures möödusime suurest George järvest, mis juba paarkümmend aastat tegelikult veetu. Nii on varemgi olnud ja siis on vesi taas tagasi tulnud. Praegu nautisid järvepõhja kalade asemel lamba- ja lehmakarjad. Enne Thirlmeret uudistasime vististi Austraalia kõige sügavamat raudteekanalit. Thirlmeres endas oli meeldivaks üllatuseks nii Estonian Road, Eesti Kirik kui muidugi ka Eesti küla. Austraalia eestlaste kõige tähtsam asuala. Siin on ka Austraalia ainuke eestlaste vanadekodu. Esimene esinemine oligi vanadekodus ja teine kõige vanemas Eesti Majas Austraalias. Publikut oli palju ja nad elasid me kavale kaasa erakordse hasardiga. Meile jäi kõigile sellest päevast väga soe mälestus. Õhtuks jõudsime Sydneysse, kus ööbime Eesti Majas. Enne uinakut tegime ka õhtuse ringsõidu kuulsamate vaatamisväärsuste juurde (sild, Ooperiteater ...). Kandali Thirlmeres Eesti külas

T 29 märts    Sõit Blue Mountainsi, Sinimägedesse, kus mitmetelt vaatepunktidelt Austraalia kanjoneid imetlesime. Sügavuselt ja laiuselt jäävad küll Ameerika Suurele Kanjonile alla, kuid ega neid võrrelda saagi. Austraalia kanjonid on valdavalt kaetud metsaga. Nimekamatest kohtadest käisime Echo pointis, kust avaneb parim vaade ka Kolme õe (Three sisters) kaljudele. Imetlesime õhulist veejuga, mis kanjoni kõrguselt alla voolab (Covetts Leap) ja tegime safarisõidu Glenbrookist alla rahvusparki, kus lisaks kruusateedele ja tihedale metsale ka kängurusid kohati. Ehtsasse ürgmetsa (reklaamitakse Jurassicu metsana) laskusime järsakult otse alla sõitva trammiga (Railway). Enne ürgmetsamatka saime infot ka suurtest kivisöelademetest ning mägedesse uuristatud enam kui 100 kilomeetristest kaevandustunnelitest. Ürgmets oli kaitstud meiesuguste turistide eest. Jalutasime maapinnast kõrgemale ehitatud väga korralikul laudteel ning puudeni ei ulatunud me kuidagi. Sildid ja seletused andsid hea ülevaate Austraalia looduskooslusest. Ülesse "maapeale" sõitsime tagasi köistrammiga (Flyway), millelt avanes ilus panoraamvaade kanjonitele. Sel päeval me rohkemat ei jõudnud. – öö Katoomba Youth Hostel  Kandali Blue Mountaisis ja koobastes

K 30 märts    Tänase päeva keskseks sündmuseks oli Sinimägedes Jenolan Cavesis maaaluste koobaste külastus. Kõigepealt oli sõit kohapeale küllaltki atraktiivne, sest esmakordselt saime pikalt serpentiinidest laskudes ka bussi pidurid tossama. Koopaid on Sinimägedes palju - Borenore Caves, Abercrombie Caves, Wombeyan Caves jt.. Meie valik oli Jenolan Caves, kui kõige tuntum ja just tavaturistile kõige atraktiivsem. Pikk matk mägede südamesse mõõda tunneleid ja treppe viis meid järjest uutesse koobastesse, milledes sadade miljonite aastatega on kujundunud fantastilised stalaktiitide ja stalakmiitide ansamblid. Mitmel pool jätkub see protsess ka praegu. Erinevalt Euroopa analoogsetest koobastest lubati nii seal kui mujalgi Austraalias pildistada ja filmida ilma piiranguteta. Peale koopaid sõitsime Katoomba kaudu tagasi Sydneysse.

N 31 märts    Hommikul viisime ära me rendibussi, millega olime koos rännanud 5700 kilomeetrit. Poleks uskunudki, et nii palju! Nüüd tuleb allesjäänud päevad rohkem omal jalal hakkama saada. Kuna huvid on erinevad, siis ei hakanud me korraldama ühisreide turismiobjektidele, vaid kõik said võimaluse oma vaistu usaldada. Nii täna kui järgnevate päevade jooksul käidi külastamas Ooperimaja, Suurt silda, Teletorni, Loomaaeda koos laevasõiduga, monorelsstrammi, turgu, hiina aeda, Bondi randa ja palju muudki. Kandali Sydneys

R  1 aprill    Täna õhtul oli aiapidu Peeter Muttiku juures, kuhu olid tulnud ka Sydney rahvatantsijad ja muusikud. Lisaks kahe sünnipäeva tähistusele said soovijad omavahel suhelda ja pärimisväärset pärida, lisaks küpsetas peremees kõigile känguruliha ja perenaine hoolitses, et nii tema valmistatud kui ka teiste toodud söögid-joogid pidevalt saadaval oleks.

L  2 aprill    Sydney Eesti Maja suhteliselt väike saal oli publikut niivõrd täis, et esinejatele jagus vaid minimaalselt vajaminev pind. Tänane kontsert oli Austraalia reisi üheteistkümnes etteaste, kuid kõige pikem. Nimelt lisas meie kaheosalisele kavale tingliku kolmanda osa juurde Sydney eestlaste rahvatantsurühm "Virmalised" ja samas Eesti Majas harjutav rootslaste tantsurühm. Lisaks veel muusikud Salmiakki Pelimannid. Mammutkava kestis ligi 3 tundi! Niipalju rahvatantsimist pole Austraalias enne kunagi korraga olnud.  Peale kontserti tekkisid juba harjumuspärased vestlusringid publiku ja Kandali tantsijate vahel, kus uuriti elu-olu nii ühel kui teisel pool. Eakamad meenutasid vanu eelmise EV aegu ja oma Austraaliasse tulemist ning sisseelamist. Need vestlused olid alati huvitavad ja harivad. Tihti tuli üle seletada, et me tantsijad on tavalised tööinimesed, kes vaid omast tahtest kord-paar nädalas koos tantsimas käivad. Publikus oli ikka neid, kes me tantsijaid palgalisteks pidasid ja ei uskunud, et amatöörid oleme. Õhtu lõpetasime suure ekraani ees vaadates koos vanu arhiivifilme eesti rahvatantsuelust alates 1924-st aastast.

P  3 aprill    Pool päevast kulus päikesevõtule Bondi rannas, ehkki otsest sügispäikest saime kes 2 kes 3 tundi. Et ka seda oli ülemäära palju, saime omal nahal varsti tunda. Õhtul lennujaama ja teele Hong Kongi poole. Saatmas olid me reisi kaaslased Madis ja Tiina Alvre. Nende selle aasta puhkus mööduski koos meiega reisides. Samas said ka nemad külastada mitmeid kohti esmakordselt meiega koos (Tasmaania, koopad jne.). Öine lend Hong Kongini oli osadele tänu päikesepõletustele väga piinav.

E  4 aprill    Terve päev Hong Kongis. Kes juba siin kaks päeva olnud, need otsustasid minna suurt Budha kuju vaatama. Järgnenud jalgsi tagasimatk kujunes eeldatust pikemaks, raskemaks, aga ka huvitavamaks. Kandali Hong Kongis Hiinas

T  5 aprill    Peale 8 tunnist ooteaega Frankfurtis saime ometi Tallinna lennata, kus meie rõõmuks 16-17 kraadine soojus ees ootas. Nii me reis otsa saigi. Osadele jätkub Kandali argipäev - trennid ja kohalikud esinemised, seejärel Europeade ja järgmiste plaanide tegemine. Osadele aga, kes vaid Austraalia-reisi eesmärgiks võtsid, oli see hooajal viimane rahvatantsureis Kandaliga. 7.aprillil oli trenn ja 8.aprillil esinemine Soome turisidele.

Järgmiste reisiteadeteni!   
Ja see oli me reisiseltskond: Reet Lõugas Kati Maisa Jüri Maisa Raul Metsaäär Raivo Midt Mailis Mölder Moonika Nurme Imbi Tallermaa Anu Tullino Ülla Veerg Ivo Veerg Toomas Kortel Marvi Meriniit Peeter Sepp Kaarel Ridaste Velle Taraste +Tiit+Valdo

39. National Folk Festival NFF Canberra 24.-28.märts 2005

Canberra rahvakunstifestival on vähemalt viimastel aastatel toimunud lihavõtete ajal, s.o märtsis-aprillis, ja kestnud viis päeva. 2005. aastal toimus festival 39. korda, aga Canberra Näituseparki on see suurüritus kolinud umbes kümme aastat tagasi.

Festivalil osales tuhatkond esinejat – lauljad, tantsijad, näitlejad, muusikud, kirjamehed jne. Nad hõivasid 17 erinevat esinemiskohta, andsid sadu kontserte ja workshope, kus said osaleda kõik festivali külalised. Eri vanuses esinejad sõitsid kohale kogu Austraaliast, lisaks terve hulk välismaiseid artiste - näiteks Inglismaalt, Ameerikast, Gruusiast, Iirimaalt, Soomest, Indiast ja Sudaanist, 2005.aastal ka Eestist..

Festivalikavast on väga populaarseks osutunud tsirkuseprogramm ja tangol põhinev tantsuetendus, filmi show’l näidatakse eri ajastute linateoseid tummfilmidest alates. Võistlusel “Trepp taevasse” esitavad muusikud oma interpretatsioone Led Zeppelini klassikast. Festivalil toimub ka kuulus Maailma Poeetide debatt, kus selgitatakse välja parim kirjamees. Suure festivali raames toimub ka üks väike festival – austraalia puuflöödi sümpoosium erinevate kontsertide ja töötubadega. Pidevalt toimuvad tantsutunnid, igal õhtul süvenetakse kahte tantsuliiki, nt. iiri tantsu, tangosse, renessansiaegsetesse tantsudesse, kadrillidesse, šoti ja balkani tantsudesse jne.

Igal aastal on festival pühendatud konkreetsele teemale – 2003 oli selleks Lõuna-Aurtraalia, mereäärne pärand ja traditsiooniline hääl, aastal 2005 aga Tasmaania ja siiditee. Seetõttu oli ka palju Tasmaania esinejaid.

Festival toimub suures näitusepargis, kus asuvad erinevad hooned, esinemisplatsid ja –telgid, telkimiskohad, poed, baarid. Kohalikud aborigeenid pakuvad oma toitu ja rahvuslikku käsitööd (tegelikult oli näha vaid üksikut aborigeeni - üldse kohtab neid Austraalias väga harva), lisaks on esindatud teistegi maade rahvusroad jaapani sushist hispaania paella ja india ning tai vürtsikate kastmeteni.

Rahvamuusika ja –tants on alati arenevad. Neid ei pea peitma tolmusesse seinakappi, nad on osa kaasaegsest ühiskonnast. Canberra festival peegeldab nii modernseid kui traditsioonilisi tahke muusikast, tantsust ja sõnakunstist. 

(see on korrigeeritud tõlge festivalireklaamist. Tõlkis Anneli Aasmäe, korrigeeris VR)

Kirjast me vastuvõtjatele Austraalias:

Tere kallid kaasmaalased!

Nüüd, olles tagasi kaugest Austraaliast ei saa Austraaliat enam nii kaugeks lugeda! Mitmetel-mitmetel päevadel kadus kaugusetaju ja tundus väga abstraktne olla teisel pool maakera. Meie üheksa esinemist ja 2 tantsuõpetust aitasid meil unustada vahemaade kaugust, sest publik oli alati väga mõnus ja siiras ning eestimaine. Just tänu teie kõigi ülimale sõbralikkusele ja kaasaelamisele oli meie jaoks see reis lihtne ja kodune. Me oleme teile südamest tänulikud, et te meiega kohtuma tulite ja meid oma tähelepanuga rõõmustasite! Selle sõpruse ja kaasaelamise väärtus on suurim, kaugelt suurem ükspuha millisest materiaalsusest või toetusest!

Minul ja mu tantsijatel on heameel tänada teid võimaluse eest külastada Austraaliat ja tänu teie abile peatuda erinevates linnades. 

Meie jaoks oli eriti oluline tõuketegur see, et Austraalias, meist nii kaugel Adelaides, Melbournes, Sydneys, Canberras, Hobartis ja muidugi Thirlmeres on suur ja tugevalt koostegutsev eestlaskond imetlusväärsete traditsioonidega ja oskusega eestlust ning meie rahvuslikkust väärtustada ja säilitada.  Me teame, milline keskne roll on Eesti Seltside Liidul ja selle eestseisusel. See on fantastiline ja hindamatu töö, mida te teete! Saime teada, et analoogsed eestlaskonnad on ka Perthis ja Brisbanes - meil on kahju, et meil ei jagunud aega nende kohtade külastamiseks. Kui peaksime veel saatuse ja omaenda tahtel Austraaliasse tulema, siis külastame ka neid kohti.

Ma tänan enda ja oma tantsijate nimel Adelaide Eesti Seltsi ja pr. Ene-Mai Reinpuud meie öömaja korraldamise eest ja esinemisvõimaluse eest 17.märtsil. Adelaides paiknev Austraalia Eesti Seltside Liit eesotsas hr. Ilmar Mägrakeniga osutas meile ootamatult toetuseau, mille eest oleme teile väga tänulikud.

Melbournes kohtasime mõnusaid peresid, kus ühe öö ööbida saime (me kogu reisi ainuke peremajutus) ja mis seda meeldejäävam. Oleme tihti oma reisidel peredes ööbinud - see on parim võimalus ka vestlusteks ning huvipakkuvatele küsimustele vastuste saamiseks. Olge te tänatud selle hea võimaluse eest. Melbournes tegutseb mitu eesti rahvatantsurühma. Matti Kiviväli oli me vastuvõtu peakorraldaja ja tema abiga õnnestus kõik. Meeldiv oli koostantsimine Matti rahvatantsijatega, eriti südamlik oli suure publiku reaktsioon meie esinemisele. Aitäh teile kõigile.

Tasmaania oli meiepoolne ekspromtsoov. Kuna sellele reisile ei saanud lisaaega planeerida, siis tuli see teha Melbourne arvelt. Alles peale reisisoovi avastasime meeldiva kontakti hr. Rein Ruuduga, Eesti Vabariigi aukonsuliga Tasmaanias Hobartis, kes meie esinemiseks koha leidis ja ka saalitäie publikut kohale kutsus. Valdavalt eestlastest, aga ka lätlastest, leedulastest ja teistest rahvustest publik võttis meie kaheosalise kava vastu ülisõbralikult. Neil Ruudu ees oleme suured tänuvõlglased - seda enam, et tal jagus aega ka meie ekskursioonitamiseks ning meeldejääv oli ka hommikueine aukonsuli kulul.

Canberraski tuli üllatus! Meie andmetel pidi seal elama vaid käputäis eestlasi, kuid saalis oli neid palju-palju rohkem. Ju Austraalia käputäis on niivõrd suurem. Proua Reet Bergmann, kellega me ise otse kontakti ei saanud, oli teinud suure eelreklaami.  Koduselt mõnusas õhkkonnas kulgenud kontserdi eest meie tänusõnad lisaks Reedale veel kõigile, kes kaugemalt ja lähemalt kokku olid tulnud.

Teadsime, et Thirlmeres on vanim eestlaste asuala Austraalias, kuid et seal lausa Eesti küla on, mida läbib Estonian Road ja mille ääres on ka Eesti Kirik, lisaks veel Eesti vanadekodu ja vanim Eesti Maja ... see oli üllatus, meeldiv üllatus. Esimene esinemine oli vanadekodus suhteliselt vähesele publikule. Samas oli see tubane esinemine ka hubane ja vanuritele meeldiv.
Kui seejärel tagasi Eesti Majja jalutasime, oli kõikjal kuidagi vaikne ja hinge puges juba kahtluski - kas ikka keset argipäeva keegi meid vaatama tulebki? Seda suurem oli üllatus, kui majja sisenedes ootas meid vast kogu me reisi kõige suuremaarvulisem publik! Teid oli tõsiselt palju ja mis veelgi meeldivam, juba esimesest tantsust alates tekkis selle publikuga väga mõnus kontakt. Hea on tantsida, kui publik on selline. Üllatav oli Kai Panovi ja ta abiliste korraldustegevus. Lisaks kontserdile oli korraldatud ka pidulik lõunasöök, millest kõik, nii publik kui esinejad osa said. Kuna pidime veel sel päeval Sydneysse jõudma, siis pidime millalgi ka lahkuma, ehkki tunded olid kõigil nii positiivsed ja ülevad, et lahkumine polnud sugugi kerge.

Sydney rahvatantsurühm Virmalised ja juht Madis Alvre on me Austraalia-reisi mõtte toetaja olnud juba 15 aastat. Nüüdki toimus me reis just sellisena tänu Madise ja ta abikaasa Tiina abile ja korraldamisele. Sõnad on liiga väiksed tema tänamiseks selle abi eest.
Lisaks kõigele tegid nad kahekesi kaasa kogu me reisi, olles niimoodi ka meile julgestuseks, et kõikjal hakkama saaksime ja jänni ei jääks. See oli väga suur oma aja ohverdus ja me hindame seda väga.
Suurt vaeva nägid Madis ja Tiina ka meie kontserdi korraldamisega, sest publikut kippus olema rohkem kui saali mahub. Kas õnneks või mitte, kuid mitmed päevad enne hakkas liikuma kõlakas, et kontsert on välja müüdud ning kohti enam pole. Selline küll vale kõlakas jättis kindlasti paljud tulemata ning seetõttu said kõik kohaletulnud endale koha (mis sest, et mõni istus suisa koridoris, kust ka midagi näha oli). Mammutkava koos Sydney Eesti Majas harjutavate eesti ja rootsi rahvatantsijatega pälvis publikult vastupidava kaasaelamise. Pole kerge kolm tundi rahvatantsu vaadata - ja kui seda siiski suudetakse, ju siis kava seda väärt on! Ja ju siis publik ikka huviline on! Paistis, et need mõlemad pooled läksid hästi kokku ja selle eest tänu kõigile!

Meil on väga heameel, et Sydney Eesti Selts ja hr. Peeter Muttik on saanud meile omapoolset abi anda me bussireisi korraldamisel  ja eriti heameel on tänada meile Sydneys korraldatud koduse aiapeo eest - ka selline koosviibimine oli me reisi jooksul ainuke ja südantliigutav. 

Meil on kahju, et pidime oma marsruudi läbi tormama ja kusagil polnud õieti aega peatumiseks ning ümbruskonnaga tutvumiseks. Samas ei tahtnud me midagi vahele jätta. Meie jaoks olid kõik kohtumised ja esinemised ühtemoodi olulised. 

Valdo Rebane

Austraalias esines Kandali järgmistes kohtades:

Adelaide
Adelaide Eesti Maja / Adelaide Estonian House =  200 Jeffcott Street, North Adelaide
1. Neljapäeval, 17. märtsil, 2005.a., kell 19
:00

 Melbourne
Melbourne Eesti Maja
/ Melbourne Estonian House: = 45 Melville Road, West Brunswick
3. Pühapäeval 20. märtsil, 2005.a., kell 16:00
2. enne seda tantsuõpetustund

Hobart
Elizabeth College Hall
,/ Elizabeth Street, Hobart
4. Esmaspäeval 21. märtsil, 2005.a., kell 19:00

Canberra
National Folk Festival
, Exhibition Park, Canberra
5. Reedel 25. märtsil, 2005.a., kell 12:30
6. Laupäeval 26.märtsil, 2005 kell 14:00 tantsuõpetustund huvilistele
8. Pühapäeval 27. märtsil, 2005.a., kell 18:00
 St Peters Lutheran Church Hall, = Boolee Street, Reid
7. Laupäeval 26. märtsil, 2005.a., kell 17:00

 Thirlmere
Thirlmere Eesti Maja
/ Thirlmere Estonian House: = Estonian Road, Thirlmere
10. Esmaspäeval 28. märtsil, 2005.a., kell 12:00
9. enne seda lühikava vanadekodus kell 11:00

Sydney
Sydney Eesti Maja
/ Sydney Estonian House: = 141 Campbell Street, Surry Hills
11. Laupäeval 2 aprillil, 2005.a., kell 14:00