ÜLAL

MENÜÜ

MULGI POLKA
tantsu autor Villu Vähk
RTA "Kandali" on seda tantsu hoidnud repertuaaris juba varsti 30 aastat.
Publikult aplausi on tants teeninud enam kui 1300 korda.
See on läbi aegade olnud Kandali tantsijate ja meie publiku lemmiktants.


Oleme Mulgi polkat tantsinud 31 välisriigis
(Euroopas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias).
Kahel korral on just Mulgi polka olnud Eesti rahvatantsijate
esindustantsuks Euroopa suurimal rahvakunstifestivalil Europeade.
Läbi erinevate teleülekannete on Mulgi polkat näinud sajad miljonid.

***

Kuid kes oli Villu Vähk, kes nii kestva ja huvitava tantsu lõi?
Sellest pisuke info allpool kirjas ongi.
Meie siiras tänu Mariann Laiusele,
kes Kandalile saatis nii pildid kui tekstid.

VILLU VÄHK
20.07.1940 – 05.10.1982

Villu Vähk –
meeletu töörügaja, balletist unistavate pisipiigade iidol,
Toots Vanemuise teatrilavalt, varieteetäht, tantsulooja, muusikaarmastaja, rännumees, lahe isa

Mida siis temast mäletatakse…

Tartlased said oma noori tulevikulootusi Tervishoiutöötajate Maja laste balletiringist näha 1966.a etendustes Mängukannid, Tuli sügis värvidega, Luiged läksid, lumi taga jt.
1967. a andis sama balletiring Vanemuises etenduse Vaenelaps ja peretütar.
1968. aastast jäid balletiringi liikmetele meelde etendused Naeris ja Mutionu pidu ning juba suurejoonelisem etendus Pipi peab sünnipäeva.
Kõikide nende etenduste libreto loojaks ja tantsude selgeksõpetajaks oli balletiringi juhendaja Villu Vähk.


Tervishoiutöötajate Maja laste balletiringi hetked koos Villu Vähiga enne etendust Lumememm ja lumepallid 1966.a


Vanemuise lavalaudadel on Villu Vähk ise oma kunsti pakkunud juba 16. eluaastast alates,
alustades Ida Urbeli loodud balletistuudiost.
Algul nägi Villu Vähki Vanemuise laval rühmatantsijana ja hiljem juba ka solistina.
Eredamate rollidena on jäänud Vanemuise balleti ajalukku perepoeg balletist Tiina (1958),
Toots balletist Kevade (1967) ja naispeaosa balletist Asjatu ettevaatus (1970).
Veel on ta kaasa teinud ballettides Doktor Aivalus, Kratt, Orleans`i neitsi,
Paganini jt ning operettide tantsunumbrites.


Perepoeg balletist Tiina (1958)


Naispeaosa balletist Asjatu ettevaatus (1970)


Toots balletist Kevade (1967)


Tantsunumber Vanemuise operetist

Oma võimeid on proovitud Vanemuise ühes sõnalavastuseski ning Vanemuise balletiartiste tutvustavas filmis Katused ja korstnad.


Osatäitmine Vanemuise sõnalavastused

Noore pensionärina on Villu Vähk juhendanud mitmeid balleti- ja tantsuringe (nii Tervishoiutöötajate Majas, Tartu Kaubamajas kui ka Tartu Kunstikoolis).
Oma õla on ta alla pannud endise Tartu restorani Kaunas varieteetrupi tegemistele, olles selle programmi loojaks, kuid samal ajal osaledes ise ka tantsunumbrites.


Tantsutüdrukute seltsis Tartu Kunstikoolis


Osalemine varieteeprogrammis restoranis Kaunas


Osalemine varieteeprogrammis restoranis Kaunas


Tema loodud on tantsud Mulgi polka (1975) ja Jaanikujant (1978).

Seega tants ongi olnud Villu Vähi elu sisuks, mida on rikastanud laul ja kitarrimängki.
Tantsimine soosis ta rännu- ja reisihuvi, viies teda juba nn keelatud aegadel kaugele piiri taha.

* * *

Oma tegemistest kirjutas Villu Vähk ise nii:

Oli mul noorus vastik ja vaene,
sõjaajal olen sündinud.
Noorusaastad rängad ja rasked,
kehval ajal olen sündinud.

Tants sai mulle tööks,
mõte sellest puhkuseks.
Tants sai mulle rõõmuks,
mõte sellest uhkuseks.

Töö ma ise õppisin,
raskustega leppisin.

Kui ma alles koolis käisin,
õhtul teatris tantsul käisin.
Leiti, et olen suuteline,
arvati, et võimeline,
kahel jalal karglema,
ühel jalal pöörlema,
õhus lausa tiirlema.

Aega raisata ei võinud,
pidudel ma eal ei käinud.

Ei oska ma elada - tantsuta,
pillerkaaritada - pillita,
mürtsu teha - mürtsuta,
ei taha ma elada särtsuta.

Tööd on palju
ja tööd ma ei vihka.
Peenikest tööd
mina ei ihka.

Töö on minu elumõte,
töö on mulle rahuldus.
Töö on mulle õnn ja valu,
töö on mulle terve elu.

Mul on palju kasvandikke,
hunnik järeltulijaid,
sada tantsuhuvilist,
balletikunsti kummardajat.

Kõiki tuleb treenida,
positsioone õpetada.
Tantsukesi luua
ja lähemale tuua
kauneim kõigist kunstidest -
balletikunst.

Pole kerge amet just -
õpetada tantsulusti.
Panna kõik nad tantsima,
jalad sirgelt vantsima,
muusikasse lippama:
jenkas, polkas lippama.

* * *
Päevad täis pinget,
õhtud täis pingutust,
unetud ööd ja pingutav töö -
selline on tantsija töö.

Hommikul harjutus,
päeval proov.
Õhtul pärast etendust
on ainuke soov –
olla üksi, jalad püsti.

Kui läks hästi,
oled rahul.
Kui halvasti –
pahur.

Ei aita siis ohkimised,
ei aita siis ähkimised.
Vaid järgmisel päeval
ja unetul ööl
kirud oma tööd ja tegemist
ning jätkad
edasi vehkimist,
sest selline on tantsija töö.

Naerata, kui on raske.
Vilista, kui on valus,
aga viriseda pole ilus.


* * *
Tantsimine on töö,
kus pole lõppu,
vaid on üks lõputa algus.
* * *
Elada, luua, kasu tuua,
oma mõtteid ellu viia.
Otsida ja eksida,
Aga mitte muganduda.
Õppida ja õpetada,
aga mitte vananeda.
* * *
Rikas pole inimene - vara otsas istuja.
Rikas on inimene - aktiivne ellusuhtuja.
Kes ei eksi, see ei õpi.
Kes ei õpi, see ei arene.

1968
 

         

 

ALUS